Üks asi on nüüd selge. Ma vajan ravi. Kiiresti. Ja tõhusat. Mul on nimelt mäluga mingi täielik error. Või oli see keskendumis- võime... ma täpselt ei mäleta.
Enivei. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb mul alustada sellest, et ma mingil ajaloo hämarustesse kaduma läinud ajahetkel suutsin ära kaotada firma krediitkaardiga makstud tee tšeki. Poleks seda pisikest kadu tähelegi pannud, kui mitte raamatupidaja mulle täiesti asjakohaselt kuu alguses (see on siis praegu, onju) kukile poleks hüpanud ja seda endale tahtnud.
Otsisin. Sahtlist otsisin, kapist otsisin. Rahakoti ja märkmiku lammutasin sisuliselt algosadeks. Kodus keerasin ka juba kõik võimalikud sahtlid kummuli, aga mida pole, oli see vilets tšekk. Ega´s midagi, normaalsed inimesed lähevad seepeale poodi tagasi, manavad endale ette sellise tapaleviidava vasika ilmse ja paluvad uue tšeki. Tagasiulatuvalt. Mina olen normaalne inimene (enda arvates, kuniks asjaolud vastupidist ei kinnitanud) ja läksin ka tagasi sinnasamasse tee- ja kohvipoodi. Noh, kui ma seal juba olin, siis mõtlesin, et ostan endale koju ka pisut teepuru. Pakiteed mina ei armasta, üleüldse ma olen rohkem kohviinimene, aga kui juba teed juua ja kallitele sõpradele pakkuda, siis sobib ikka ainult parim.
Alustasin siis müüja moosimist, öeldes talle, et mul on 2 probleemi. Kuna ma olen seal poes juba tõsine püsiklient, siis võisin endasle veidike familiaarsemat lähenemist lubada. Esimese probleemi ütlesin olevat selle, et mul on kodunt teepuru otsa lõppenud. Müüja naeratas, pakkis soovitud kauba ära ja valmistus teist muret kuulama. Kuni sinnamaani oli kõik kena. Palusin tšekki. Vaatas küll kahtlustavalt nii mind kui krediitkaardi väljavõtet, arvas kindlasti, et tahan teda kindlasti petta. Jee-jee, 60 krooni oleks tõesti seda vaeva väärt, et seal leti ees komejanti mängida. Kirjutas tšeki. Uuris ikka kordi ja kordi, et mis kaupa ma ikka tookord ostsin. Ikka veel oli kõik korras, sest ma võisin eksimatult öelda, mida ma tookord ostsin. Samas, mis kasu sellest teadmisest oli, kui ta tšekile ikka ainult "tee" kirjutas.
Vahepeal panin enda teepaki kotti ja siis hakkas peale. Tšekk valmis, müüja ütleb mulle, et paluks nüüd 30 krooni ka. Khmmm, esimese hooga mõtlesin, et jeebus, kas tšeki duplikaadi kirjutamine on nüüd juba sama kallis lõbu kui mingi eraarsti juures retsepti saamine? Aga oma lohakus, et esimese ära kaotasin, mis seal´s ikka. Siis tuli välja, et tšekk on küll tasuta, aga et oma tee eest ma maksnud ei olnud. Ja see 30 krooni oli selle hind. Ähmaselt meenus, et ega vist ei maksnud jah. Pilk rahakotti kinnitas seda samuti. Maksin tee eest ja hakkasin ära minema. Olin juba poest väljas, kui müüja hõikas, et ei tea, kas mul seda krediitkaardi väljavõtet ikka vaja ei olegi, mille ma leti peale jätsin. Vaja. Muidugi vaja. Kannakalt tagasi ja paber laua pealt kotti. Vahepeal hakkas müüja järgmisele tšekile järjekorranumbrit kirjutama ja küsis, et kas minu tšeki number oli 3. Tšekk kotist välja, jah, oli küll. Poest välja. Ukse pealt hüüab müüja, et kas ma oma tšekki ei tahagi. Näeh, nüüd jätsin selle letile. Uuesti poest välja. Paar poodi kaugemal avastan, et kindaid pole. No kus mujal ikka kui teepoes! Sel korral võisin juba vanduda, kuidas müüja leti all vaikselt telefoni silitas ja pingsalt juurdles, kas tasub 112 helistada või mitte, sest normaalsusest oli asi juba kaugel. Ilmselt kahtlustas ta mul mingit haigushoogu. Ma ei saanud talle seda pahaks panna, sest kui kristalselt aus olla, siis ma ise mõtlesin juba ka, et huvitav-huvitav, milline tõbi nüüd siis niimoodi välja lööb.
Ühesõnaga, tulles tagasi loo alguse juurde, siis tõenäoliselt vajan ma ravi. Ma ei tea, kas mingeid nõelu või teraapilist plaastrit kuklapiirkonda või mingeid tablette. Midagi igatahes. Ma helistan oma perearstile, enne kui see kapitaalselt dekreeti jääb. Ausalt.
Ja üleüldse ei saa ma aru, miks keegi minust koomiksit ei joonista. Ma olen oma hajameelsuses ju nii kriipi tüüp küll, et teeksin näiteks Hagar Hirmsale lõdvalt ringiga ära. Tema kõrval on minul ikka juhmuses magistrikraad, kui nii võib öelda.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar