Esimene on lihtne - ma olin sunnitud (päriselt-päriselt) ükspäev nende pärast minetama oma tavapärase rahumeelsuse ja tolerantsi ning muutuma "vigisevaks eideks", nagu nad mind omaette pobisedes nimetasid. Mitte et mind see nimetus häirinud oleks, ma tean sitaks hästi, et mind ka öösel kottpimeduses mingi vanamutiga segi ajada pole võimalik, ma lihtsalt ei ole mingi vanamutt vaid täiesti oki-doki välimusega (noh, see on muidugi suht subjektiivne hinnang, aga põhineb siiski usaldusväärsetele infoallikatele) naisterahvas. Seega - ei võtnud isiklikult.
Mind vihastas pigem see, et mingid 3 käpikut suutsid mind bussis nii endast välja ajada, et ma nagu suvaline vene baaba või vingviinikust penskar "noorte inimeste" kallal irisema hakkasin.
Teiseks - miks ma endast välja läksin üleüldse.
Ühesõnaga - istun mina Viru terminalis oma 40 bussile ja plaanin niipalju kui ühistranspordis võimalik, mõnusat kojusõitu peale tööd. Minu selja taha prantsatavad - otsustades toolile kukkumise järgi - surmani väsinud ca 12-aastast pärdikut. Poisid. Ja siis hakkas peale. Kuni kuradi Kelmiküla peatuseni oli terve buss sunnitud kuulama, kuidas needsamad kolm ajuinvaliidi omavahel kõva häälega arutavad, milline on ikka hea õlu ja milline on sitt õlu ja milline lausa pask (otse tsitaadid, mina pole neid välja siin mõelnud) ja kui palju keegi on kusagil kunagi kaugemas minevikus ja lähemas olevikus ja kavatseb tulevikus seda märjukest endale sisse kallata ja mis siis kõik juhtuma hakkab jne.jne.jne. Katkematu möla...
Ümberringi inimesed tegid tüüpilise eestlase kombel nägusid ja nihelesid, keegi mitte midagi ei öelnud. Küll pärast kodus jõuab targutada, kuidas ikka oleks tahtnud öelda ja oleks ikka öelnud, kui mitte..... Mina alguses olin ka vait, aga mingi hetk tundsin, et veel 1 peatusevahe ja mul hakkab kõrvust õllevahtu tulema ja ma ei suuda neid seal tagapingil enam ignoreerida. Siis ma ennast ümber keerasingi ja ütlesin (Vaikselt. Tapjapilguga.), mida ma nende jutust arvan ja neist endist.
Ma ei hakka siinkohal seda teksti ära tooma, polegi oluline. Ei kannataks eriti trükimusta kah, kui piinlikult aus olla.
Aga kuradi leemurid sellised, õud tuleb peale, kui mõtled, et sellistest peavad kunagi kellegi isad ja mehed kasvama. 
Yeah, right. Some people ei peaks kunagi õlut jooma, siis ei sünniks ehk selliseid mini-imbetsille kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar