teisipäev, 2. september 2008

A,B hakka pähe

Mingi üllatus, et eile algas kool ja hommikul pole enam lootustki bussis istuma saada või üleüldse bussi mahtuda, kõik kohad on pädalikke täis. Ranitsatega pädalikke. Suurte ranitsatega.....
Tegin väikese vaatluse põhjal väikese "kooliminejate välimääraja":

Abituriendid - keda kuraditki ei saa aru, kas tegemist on abiturientidega või suvaliste kontoritibidega. No poistest saab veel aru, aga tüdrukutest küll mitte.

Beibed - need on non-stop 12/7/24 ühtemoodi üles löödud, olgu suvel rannas või sügisel kooli minnes, üks chill ja disko kogu aeg. Esimene september neile küll kuidagi muudmoodi mõjunud ei ole, kui et Stroomi ranna asemel tuleb kooli minna.

Esimese klassi juntsud - vanasti olid nad esimesel koolipäeval kaugelt äratuntavad oma meetripikkuste gladioolidega või astripuntidega, emmed käekõrval ja valged pluusid seljas. Nüüd on suht haruldane neid kohata, sest üldiselt viiakse nad autodes kohe kooli ukse ette.

Geeniused (tulevased) - ei malda kooli algust ära oodata, koperdavad, nina raamatus, juba enne ametlikku avapauku, mööda bussi ringi ja on pimedad agu mustlase hobused - ei kuule, ei näe midagi.

Hip-hopparid - ikka ühtemoodi hark-põlvini-10-numbrit-suuremates teksapükstes, nokamütsid silmini ja dressipluusid põlvini kutid. Väike raamatukompsuke on ainult kätte ilmunud, nii armas :-)))

Juntsud - kõige tüütum liik kooliõpilasi pärast pubekaid. Absoluutselt taltsutamatud kisakõrid, liiguvad tavaliselt 3-5 pealistes kampades ja on omandanud kõrgema pilotaazi kitsas bussis rüselemise alal.

Laptopsikud - mingi uus liik lapsi, kes sebivad kooli poole, läpakakotid õlal. Meh? Mida on koolis läptopiga peale hakata (kas ma olen lootusetult ajast maha jäänud?) või on tegemist mingi uue ranitsaliigiga, mida ma veel näinud ei ole??

Pubekad - kõige hullemad. Lähevad läbi kõigest ja kõigist, kes neil tee peal ees, et saaks oma ülimalt väsinud kondihakatised esimesele vabale istmele lajatada ja nooo miiissss tekst nende suust kostab.... Esimesel septembril on nad küll veidike taltsutatud, aga mida edasi, seda rohkem tekib tunne, et riigitelevisioonis moodustaks nende sõnavõtt küll ainult katkematu piiks-piiks-piiksude jada.

Jumal paraku, on maailmas midagi head ka. Eesti Päevaleht hakkab uut raamatusarja välja andma, kohalike vaimuhiiglaste paremik saab kaante vahele. See teeb mulle tõsiselt headmeelt, kuigi mu rahakott ja pangaarve mulle selle peale raudselt vinge vasakhaagi lajatavad. Ja sõbrad muretsevad mulle kambapeale tasuta majutuse Paldiski maanteele kumminagidega ja vetruvate seintega toakesse, sest see, mismoodi mina endale raamatuid koju osta võin, vajab nende arvates küll juba meditsiinilist sekkumist. Ma saan aru, nad on mures, et kui ma kogu aeg kodus raamatuid loen, siis ei jätku mul nende jaoks üldse aega, aga olge mureta - pole seda siiamaani juhtunud ega juhtu ka edaspidi. :-))))


Kommentaare ei ole: